Ainult tüdrukutele mõeldud huviring – kas võrdõiguslikkust edendav erimeede või hoopis poiste diskrimineerimine?

Sooline tasakaal organisatsioonis loob parema töökeskkonna ja muudab organisatsiooni dünaamilisemaks ja efektiivsemaks. Siiski on teatud valdkondade organisatsioonides naiste osakaal väga väike. Üks selline valdkond on tehnoloogia. Sellele on Euroopas juhitud tähelepanu juba 1990. aastatel ja püütud naistes, aga tegelikult juba tüdrukutes tekitada ühelt poolt huvi tehnoloogiavaldkonna vastu ja teiselt poolt lõhkuda stereotüüpsed arusaamu sellest, et naine sinna ei sobi.
Kantar Emori 2021. aastal läbi viidud uuringu kohaselt on Eestis info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) esimese taseme hariduse õppekavadel naisi viimastel aastatel keskmiselt ca 24%. Ka tööturul on kõigist STEM-valdkondadest sooline segregatsioon kõige tugevam just IKT-sektoris.
Naiste tehnoloogiasse meelitamiseks on katsetatud eri viise. Piisavalt on uuringuid, mis tõestavad, et naiste osaluse suurenemine tehnoloogiavaldkonnas tooks selles ning makromajanduses tervikuna suuremat tulu. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) on näiteks hinnanud, et soolise tasakaalu saavutamine STEM-valdkonnas suurendaks EL-i sisemajanduse koguprodukti 2,2‒3% aastaks 2050. Seda teavad ka tehnoloogiaettevõtete juhid ja ülikoolid, kes tehnoloogiaerialasid õpetavad, kuid ikka ei ole selles valdkonnas naisi piisavalt.
Probleemi illustreerib kurb tõsiasi, et aastal 2018 oli ainult neli EL-i liikmesriiki (sh Eesti), kus vaid 1‒3% tüdrukutest nägi end tulevikus seotud IKT-valdkonnaga. Kõigis ülejäänud riikides oli protsent veelgi väiksem. 
Seetõttu on lahenduste otsimisel pöördutud üha nooremate gruppide poole, et võimalikult varases eas lõhkuda stereotüüpseid arusaamu sellest, milline valdkond sobib tüdrukule ja milline poistele.
Inspireerida, harida ja julgustada
Üks lahendus tüdrukuid tehnoloogiale lähemale viia on ainult tüdrukutele mõeldud IT-huviringid, -laagrid ja -koolitused. Niisuguseid algatusi on paljudes Euroopa riikides ja mitmeid neist peetakse edulugudeks. Eestis on ilmselt kõige tuntumad edulood HK Unicorn Squad – liikumine, mis pakub huviharidusena tehnoloogiaõpet ainult tüdrukutele – ja MTÜ Kogukond Tech Sisters, mille eesmärk on inspireerida, harida ja julgustada naisi ja tüdrukuid tegelema tehnoloogia ja IT-ga. Nende kõrval võib aga leida veel hulga huviringe, koolitusi ja laagreid, mis on mõeldud ainult tüdrukutele ja mille eesmärk on julgustada tüdrukuid valima oma tulevikuerialaks tehnoloogia.
Ainult tüdrukutele mõeldud tehnoloogiaga seotud huviringide korraldamises kasutatakse sageli kahte selgitust, millest esimene keskendub laste tehnoloogiaoskuste erinevale tasemele ning teine ühiskonnas väljakujunenud arusaamadele rollijaotustest ja käitumismustritest, mis võib segarühmades tüdrukute motivatsiooni vähendada. Analüüsime neid kahte argumenti lähemalt.
Nagu eespool öeldud, tuuakse sageli põhjuseks tüdrukute ja poiste ettevalmistustaseme erinevus, kus tüdrukud justkui oleksid oma digitaalsetes ja tehnoloogilistes oskustes nõrgemad, mistõttu nad jääksid n-ö omaette ega tunneks ennast sellises ringis mugavalt. Seda argumenti toetavad andmed ja uuringud, mis viitavad tüdrukute ja poiste erinevale digitaalsele enesekindlusele ja digitaalvahendite kasutamisele. Sellise argumendi puhul räägime tasandusõppe vajalikkusest, mis oma olemuselt on ajaliselt piiratud.
Teiseks oluliseks põhjenduseks on toodud, et segarühmades avastavad tüdrukud liiga sageli end mõne aja möödudes n-ö teenindava personali rollist. Selline rollijaotus pärsib nende huvi tegevustest osa võtta. Ilma teadliku juhtimiseta peegeldab selline olukord ühiskonnas eksisteerivaid käitumismustreid ja norme.
Küsimus on seega, milliseid õpetamisega seotud metoodikaid kasutatakse ja kuidas juhitakse  sotsialiseerumist, mille käigus kujunevad soolisest kuuluvusest lähtuvad väärtushinnangud, suhtumised ja käitumismustrid. Sootundliku pedagoogika alus on arusaam, et seostades laste suhtes omatavaid ootusi sooga, riskitakse piirata laste arengu- ja eneseväljendusvõimalusi. Kuidas on neid paradokse lahendatud?
Pole piisaval määral uuritud
Ameerika Ühendriikides on ainult tüdrukutele mõeldud huviringid ja koolid ära keelatud, leides, et selline sooline jaotus ei ole põhjendatud ega täida oma eesmärki. Sealt riigist võib tuua ka mitmeid näiteid ja kohtuvaidlusigi, mille kohaselt sool põhinevad huviringid on diskrimineerivad poiste suhtes. Leitakse, et segarühmad tehnoloogiaringides toetavad tüdrukuid rohkem kui ringid ainult tüdrukutele.
Ka ülal viidatud Kantar Emori uuringust võib lugeda, et ainult tüdrukutele mõeldud programme, algatusi ja liikumisi ei ole teaduslikult piisaval määral uuritud, saamaks teha kaugeleulatuvaid järeldusi nende laiema rakendatavuse kohta.
Uuringu kohaselt: „Hoopiski võib erinevate rakendusuuringute tulemusena välja tuua, et niisuguste programmidega küll tüdrukute huvi tehnoloogia vastu tõusis, aga see ei mõjutanud nende edasiõppimise valikut, programmides osalesid rohkem tüdrukud, kellel juba niikuinii oli huvi tehnoloogia vastu, programmides kasutatavad tegevused ise toetasid stereotüüpide loomist, kuna need olid sellised, mis just tüdrukutele peaks meeldima.“
Euroopa Liidus ja Euroopas laiemalt on haridusvaldkonna korraldamine iga liikmesriigi enda otsustada. Üheks oluliseks suunda loovaks dokumendiks võib pidada Euroopa Nõukogu ministrite soovitust seoses soolõimega hariduses aastast 2007, kus kutsutakse osalisriike panustama soolise võrdsuse edendamisse hariduses, sealhulgas õpimeetodite ja -materjalide kaudu.
Kuidas on lood Eestis?
Eestis on soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt diskrimineerimine keelatud kõikides eluvaldkondades, välja arvatud juhul, kui rakendatakse soolist võrdõiguslikkust edendavaid erimeetmeid, mis annavad eeliseid alaesindatud soole või vähendavad soolist ebavõrdsust. Selline meede peab olema ajutise iseloomuga ning kehtestatud vastava õigusliku alusega, st kas õigusakti, asutusesiseste juhiste või muu dokumendiga.
Sellest dokumendist peab selguma erimeetme põhjendatus ehk peab olema selgelt kindlaks määratud selle grupi alaesindatus, keda konkreetselt see meede aitab. Erimeede peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kokkuvõtlikult on positiivne erimeede oma olemuselt ajutine toetav meede, mis annab eelised alaesindatud või ajaloolistel põhjustel ebavõrdselt koheldud soole või vähendab soolist ebavõrdsust. Mõned Euroopa riigid on üldse keelanud positiivse meetme kasutamise hariduses, teistes, nagu ka Eesti, on see lubatud.
Soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab, et haridus- ja teadusasutused ning koolituse korraldamisega tegelevad institutsioonid peavad tagama naiste ja meeste võrdse kohtlemise kutsenõustamisel, hariduse omandamisel, eri- ja kutsealasel täiendamisel ja ümberõppel. Õppekavad, kasutatav õppematerjal ja tehtavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele.
Tehnoloogiaalase huvihariduse propageerimine tüdrukute seas võib kahtlemata suurendada tüdrukute soovi siduda end tulevikus tehnoloogiaga. Samas peavad hariduses olema poistel ja tüdrukutel võrdsed võimalused. Nad peaksid õppima sama õppekava alusel ja saama samu kogemusi ja oskusi, neile esitatakse ühesuguseid nõudmisi ja soostereotüüpidest vabu ootusi. Samas tuleb õpetamisel arvestada iga lapse individuaalsusega, sõltumata tema soost, ning toetada õppijat tema tegevustes, vajadusel kasutada ka tasandusõpet.
Võrdõiguslikkuse tähenduses on ainult tüdrukutele mõeldud huviring, laager või koolitus lubatud vaid erimeetmena, st ta on ajutine ning peab tuginema selgel põhjendusel, miks on sellist erimeedet rakendada vaja on. Samas aga võiks kaaluda ka huviringi, laagrit või koolitust, luues sellega sarnasel tasemel osalejate grupi, sõltumata soost, või pakkuda tugevamat individuaalset toetust nõrgematele, sest segarühmas tegutsedes kaovad stereotüübid kiiremini.
Kindlasti on mitmeid häid näiteid, kuidas toetatakse ja julgustatakse tüdrukuid tehnoloogiaga tegelema neid poistest eraldamata. Kahjuks teame sellistest näidetest vähe.