Inimeste kaitse diskrimineerimise eest ei tohi sõltuda poliitikute tujust

Oleme täna võrdõigusasutuste tuleviku osas olulise otsuse ees – kas tugevdame nende võimekust kõigi inimeste õigusi kaitsta või jääme Euroopa viimasteks sabassörkijateks? Võrdõigusvolinik Christian Veske kirjutab, et uue Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmine annab võimaluse mõlemaks.

Kujutage endale ette olukorda, kus lähete näiteks Hispaaniasse puhkusele ning teid ei lubata hotelli, sest olete eestlane. Või soovides oma elus muutust kandideerite 40-aastasena tööle Leedus, kuid teid ei valita, sest „vanemate inimeste võime innovatsiooni luua ei ole piisav“. 

Selliste jaburate, kuid siiani aset leidvate olukordadega toime tulekuks on Euroopa Liidu nõudel alates 2000. aastast loodud liikmesriikides võrdõigusasutused. Eestis on selleks võrdõigusvoliniku kantselei. Nende asutuste ülesanne on diskrimineerimisvaidluste lahendamine. 

Abi saamine ja selle ulatus erineb aga liikmesriigiti väga. Kui näiteks Rootsis ja Soomes võite kindlad olla, et tõsiste rikkumiste korral võivad võrdõigusasutused pöörduda teie õiguste kaitseks ka kohtusse või nõuda rikkujalt teile kannatuste põhjustamise eest hüvitist, siis paljudes riikides, sealhulgas Eestis, on võrdõigusasutuste võimalused väga ahtad. Kuigi võrdõigusasutused peaksid olema iseseisvad, poliitiliselt sõltumatud ning omama piisavaid ressursse oma tegevuste ellu viimiseks, on mitmetes riikides poliitikud püüdnud sekkuda nendesse põhimõtetesse ning asutusi vormida omale sobivaks. Võrdõigusasutused aga ei ole loodud mitte poliitikute jaoks, vaid inimeste aitamiseks.

Selleks, et inimeste õigused oleksid Euroopa Liidus paremini kaitstud ning kõik keti lülid tugevad, leppisid liikmesriigid Euroopa Komisjoni algatusel kokku, et on vaja ühiseid miinimumstandardeid, mis kehtiksid kõigile võrdõigusasutustele üle Euroopa Liidu. Standardite eesmärgiks on tagada, et kannatanud saaksid kvaliteetset abi sõltumata sellest, millises riigis nad on.

Eesti, koos teiste liikmesriikidega, peab direktiivi oma õigusruumi üle võtma hiljemalt 2026. aasta teiseks pooleks. Nii on ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis öeldud. Sealjuures tuleb arvestada, et direktiivid ütlevad väga selgelt, et ülevõtmisprotsessi ei tohi kasutada olemasoleva õigusliku kaitse nõrgendamiseks ning olemasolevaid võrdõigusasutusi tuleb sisuliselt kaasata, et nad saaks hinnata, kas neil on piisav autonoomia, ressursid, ja tegevusvabadus oma mandaadi piires. 

Eesti on seega täna teelahkmel, kus see, kuidas direktiivid üle võtame otsustab, kas astume sirge selja ja pikkade sammudega võrdsema ja õiglasema ühiskonnas… või jätkame teiste riikide sabas sörkijatena nagu me seni teinud oleme. 

Arvestades globaalseid suundumusi – Atlandi ookeani teisel kaldal pannakse võrdõiguslikkusega seotud institutsioone üleöö kinni – on üha olulisem, et Euroopa Liidus oleksid inimõigused kõigile tagatud ka tulevikus. Ameerika Ühendriikides, mida oleme pidanud demokraatia kantsiks, ei ole enam tagatud kaitse diskrimineerimise eest kõigile haavatavatele rühmadele, nagu puudega inimesed, vanemaealised jne. Kannatavad kõik, kes pole terved, valged mehed. 

See illustreerib selgelt, miks me Eestis peaksime tagama, et võrdõigusasutused oleksid iseseisvad ja saaksid oma tööd teha ilma välise mõjuta. Me ei taha ju riskida olukorraga, kus inimeste kaitse diskrimineerimise eest sõltuks poliitikute tujust. Seetõttu vajavad võrdõigusasutused piisavaid ressursse ja autonoomiat oma tegevuste elluviimisel.

Just seda Euroopa Liidu direktiivid sätestavadki. Lisaks annaks direktiivide ülevõtmine võrdõigusvolinikule ka õiguse osaleda kohtumenetlustes. Kui täna annab volinik diskrimineerimiskahtluse korral oma arvamuse, mida ei ole kohustuslik järgida, siis direktiivi ülevõtmisel saaks ta kannatanut aidata ka kohtus õiguse nõudmisel. 

Direktiivi kohaselt peavad võrdõigusasutused olema proaktiivsed ning mõtlema välja viise, kuidas edendada võrdset kohtlemist ning ennetada diskrimineerimist. Lisaks lahenduste pakkumisele peavad sellistel asutustel olema ka ressursid, et seda teha. 

Tugev Euroopa Liit koosneb tugevatest riikidest, kes hoolivad oma inimestest ja näevad väärtust ka nende õiguste kaitses. Keti tugevust mõõdetakse nõrgima lüliga. Loodan väga, et Eesti otsustab direktiivi üle võtmisel saada tugevaks lüliks.