Kogunes võrdõigusvoliniku huvikaitse nõukoda

24. aprillil kutsusime esmakordselt kokku värskelt loodud võrdõigusvoliniku huvikaitse nõukoja, et saada omavahel tuttavaks, rääkida käesolevatest tegevustest ja tulevikuplaanidest ning arutada ühiselt kriisideks valmistumise ja võimalike koostöökohtade üle.  

Sissejuhatuseks rääkis volinik Christian Veske, et ka varasemalt on erinevate organisatsioonidega kohtutud, kuid nüüd sai huvikaitse nõukoda ametlikult asutatud. Volinik tänas kõiki, kes avaldasid soovi seal osaleda. „Tänases keerulises geopoliitilises olukorras on võrdõiguslikkuse küsimused järjest suurema surve all. Võimalus saada kokku teiste sarnaste teemadega tegelevate organisatsioonidega ning ühiselt probleemidele lahendusi otsida, on üha väärtuslikum,“ kommenteeris volinik. 

Kuna üheks nõukoja loomise eesmärgiks oli tugevdada koostööd nii voliniku kantselei kui ka organisatsioonide endi vahel, toimusid päeva alguses grupiarutelud, kus osalejad mõtestasid, mida tähendab nende organisatsiooni jaoks võrdõiguslikkus aastal 2025. Arutleti selle üle, kuidas hoida teema olulisust ühiskondlikus fookuses ning toetada võrdõiguslikkuse väärtustamist eri valdkondades. 

Organisatsioonid jagasid oma kogemusi, kuidas globaalsed ning Eesti-sisesed muutused nende tegevust on mõjutanud ning millised on olulisemad plaanid 2025. aastaks. Välja toodi, et inimõiguste valdkonnas on toimunud tagasiminek, millega tuleb kõigil organisatsioonidel silmitsi seista. Samuti tõdeti, et keeruline majanduslik olukord ja vähenevad ressursid muudavad töö üha keerulisemaks. 

Seejärel tutvustasid võrdõigusvolinik ja tema nõunik Kaisa Knight peagi valmivat 2024. aasta tegevusaruannet. Aruandes tuuakse välja möödunud aasta olulisemad pöördumised, voliniku avaldatud arvamused ning kantselei projektide seis. Lisaks on aruandes ülevaade võrdõiguslikkust puudutavatest õigus- ja poliitikameetmetest, samuti mõttekojalt Praxis tellitud uuring eelarvekärbete ja maksumuudatuste mõjust haavatavatele sihtrühmadele. Laiemale avalikkusele on tegevusaruannet plaanis tutvustada juunikuus.  

Viimase päevakorrapunktina käsitleti kriisideks valmistumist. Jagunesime taas gruppidesse, et arutada, kuidas on võrgustiku liikmed võimalikeks kriisideks valmistunud, kuidas kriisid erinevaid huvigruppe mõjutada võivad ning millist tuge saame keerulistes olukordades üksteisele pakkuda. Aruteludest jäi kõlama mõte, et suhteid ja usaldust tuleb luua rahuajal, et kriisiolukorras oleks selge, kelle poole pöörduda. Rõhutati ka igaühe vastutust ja valmisolekut aidata kogukonda. Samuti märgiti, et just marginaliseeritud grupid on kriisides kõige haavatavamad, mistõttu peame olema valmis nende õiguste eest seisma. 

Kokkuvõttes tõid osalejad välja, et huvikaitse nõukoja esimene kohtumine oli mitmeti kasulik – see pakkus neutraalset platvormi erinevate huvide ja taustadega organisatsioonide omavaheliseks aruteluks, mis aitab kasvatada usaldust ja luua koostöövõimalusi. „Igasuguse koostöö aluseks on usaldus. Seda aga peab ehitama“, rõhutas volinik. 

Huvikaitse nõukoja kohtumisel osalesid: Eesti Pagulasabi, Rahvusvaheline Maja, Kuldne Liiga, Feministeerium, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, Soouuringute keskus, Vegan Selts, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti HIV-positiivsete võrgustik, Eesti Inimõiguste Keskus ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.