Kuidas ennetada rassismi? Mõtteid Arvamusfestivalilt

Võrdõigusvoliniku kantselei, Eesti Inimõiguste Keskuse ja Eesti Pagulasabi korraldatud arutelu keskendus sellele, kuidas rassism ja päritolu põhjal diskrimineerimine Eestis avalduvad, kuidas meie ühiskonda sallivamaks muuta ning milline on iga inimese roll probleemi lahendamisel.

Arutelule tegi sissejuhatuse võrdõigusvolinik Christian Veske. “Paljud inimesed ei näe ega taju rassismi täna probleemina, kuid meie läbiviidud uuring näitab, et enamik teise nahavärviga Eestis elavaid inimesi on kogenud solvavaid või halvustavaid kommentaare ning puutunud kokku sobimatu vahtimise või solvavate žestidega,” rääkis volinik. 

Kogemuslugusid rassismist vahendas Draamateatri näitleja Richard Ester. Ühes loos kirjeldas mulati lapse isa vaenuliku naabri aastaid kestnud kiusu, mis avaldas otsest mõju lapse vaimsele tervisele. Teine lugu avas, kuidas isegi hea töö ja tugev kogukond ei kaitse välismaalast peene ja sageli nähtamatu diskrimineerimise eest – olgu selleks üüripinna leidmisel, teenuste kasutamisel või eelarvamustega suhtumisel. Kolmas lugu tõi esile olukorra, kus lennujaamas kontrolliti dokumente näiliselt vaid nahavärvi tõttu, kuid samas pakkus lootust kohalike noorte sekkumine ja toetus.

Arutelupaneelis osalesid Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja Kristi Mäe, Bolti mitmekesisuse juht Mare Heinluht ning Tallinna Tehnikaülikooli organisatsiooni ja juhtimise valdkonna dotsent Merle Ojasoo. 

Osalejad nõustusid, et probleemi lahendamine algab teadlikkusest – nii ametnike, tööandjate kui ka iga inimese jaoks. “Diskrimineerimisjuhtumite arv, mis politseini jõuab, on aja jooksul mõnevõrra tõusnud, mis võib olla hea märk. See näitab usaldust ja ühiskonna küpsust, et vaenulikku käitumist osatakse ära tunda ja abi saamiseks julgetakse meie poole pöörduda,” kommenteeris Mäe.  

Ettevõtete rollist rääkides rõhutas Heinluht, et organisatsioonid võiksid keskenduda rohkem ennetustööle, mitte piirduda vaid juhtumite lahendamisega, kui kahju on sündinud. “Oluline on luua turvaline ja kaasav töökeskkond juba enne, kui keegi tunneb end ohustatuna,” sõnas ta.

Ojasoo rõhutas, et kuigi tööandjatel ja ametivõimudel on suur roll, on rassismiga tegelemine ka kollektiivne vastutus. “Igaüks meist võiks märgata, kuidas inimesi meie ümber koheldakse, ja vajadusel sekkuda. Peame tugevamalt edasi arendama sekkumiskultuuri,” sõnas ta.

Kokkuvõttes julgustas võrdõigusvolinik Christian Veske kõiki diskrimineerimiskahtluse korral voliniku kantselei poole pöörduma. “Volinikuna on minu roll juhtida tähelepanu ebaõiglusele seal, kus see on täna veel nähtamatu, ja rassism on täpselt selline probleem. Mul on hea meel, et saime Arvamusfestivalil teema osas teadlikkust tõsta ja et inimestele läheb see korda – nii saame üheskoos luua turvalisema ühiskonna,” kommenteeris ta.