Seadusemuudatus annab võrdsusvolinikule senisest suuremad õigused

Seaduse peamine eesmärk on tagada, et soolist võrdsust edendataks kõigis ühiskonnaelu valdkondades, kaotataks tõkked, mis takistavad vähemustel võrdseid võimalusi saavutada ja koheldaks inimesi võrdselt.
Eelnõu seletuskirja kohaselt ei piisa organisatsioonis soolise tasakaalu saavutamiseks sellest, kui ametikohale kuulutada ametikohale välja konkurss ja loota, et sinna kandideerivad võrdselt nii mehed kui ka naised ning püüda kõiki kandidaate võrdselt kohelda.
"Võib-olla on tarvis vaadata üle kuulutuse sõnakasutus. Näiteks kui otsitakse kontorihaldjat või perenaist, on ebatõenäolisem, et sellele ametikohale tuleb ka meeskandidaate ning vastupidi, ametinimetus remondimees või laomees võib vähendada naiste huvi töökohale kandideerida," sedastab seletuskiri.

Ka tööks vajalike eelduste loetelu peab kriitiliselt vaatama. Näiteks nõue, et viimaste aastate jooksul oleks katkematu töökogemus, võib jätta kõrvale kandidaadid, kes on olnud vanemapuhkusel. Samuti võib valdkondades, kus tööturul on suur sooline segregatsioon, olla vajalik julgustada kandideerima kandidaate, kes on alaesindatud soost.
Kui praegu on seaduses kaitstud tunnustena loetletud sugu, rahvus, etniline kuuluvus, rass, nahavärvus, usutunnistus, veendumus, vanus, puue ja seksuaalne sättumus, siis nüüd täiendatakse seda veel keele, päritolu, varalise seisundi ja sotsiaalse seisundiga. Täpsustatakse ka seni soo terminiga hõlmatud tunnuseid nagu sooline identiteet, mis võib, aga ei pruugi kattuda sünnil määratud sooga, sooline eneseväljendus, mis tähistab seda, kuidas inimene riietuse, kõneviisi ja maneeridega oma sugu väljapoole näitab, ja sootunnus ehk see, mille abil kirjeldatakse inimese füüsilist keha.
Keelelise diskrimineerimise keeld ei luba teha vahet eri keelt kõnelevate isikute ja isikute rühmadel nende emakeele tõttu. Eesti keele oskuse nõue on põhiseadusele vastavalt üldjuhul õigustatud, kuid praktiliseks võib keelelise diskrimineerimise keeld eelnõu kohaselt muutuda siis, kui eelistatakse näiteks vene keelt saksa keelele.
Rassi kohta märgib eelnõu, et tänapäevase käsitluse kohaselt ei ole eri rasse olemas, kuna kõik inimesed kuuluvad samasse liiki, kuid Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjon (ECRI) kasutab siiski rassi mõistet, tagamaks, et isikud, keda üldiselt ja vääralt peetakse teise rassi kuuluvaks, ei jääks seaduse kaitsest ilma.
Muu hulgas täpsustatakse eelnõus, et otsene sooline diskrimineerimine on ka kellegi ebasoodsam kohtlemine raseduse ja sünnitamise, kaitseväekohustuse täitmise, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või muude soolise kuuluvusega seotud asjaolude tõttu, samuti seksuaalne ahistamine ning selle tõrjumisest või sellele alistumisest põhjustatud ebasoodsam kohtlemine.

Eesti õigusruumi lisandub mitmese diskrimineerimise termin
Eelnõu defineerib ka ahistamise termini. Ahistamine leiab aset, kui esineb kaitstud tunnuse või soolise kuuluvusega seotud asjaolude tõttu soovimatu käitumine või tegevus, mille eemärk või toime on alandada isiku väärikust või luua häiriv, ähvardav, vaenulik, alandav või solvav õhkkond.
Seksuaalse ahistamisena määratleb eelnõu olukorra, kui esineb soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalset laadi käitumine või tegevus, mille tegelik toime või eesmärk on isiku väärikust alandada.
Lisaks toob eelnõu Eesti õigusruumi mitmese diskrimineerimise termini, mis tähendab, et halvem kohtlemine leiab aset korraga kahe või enama kaitstud tunnuse tõttu. Näiteks kui tööandja seab värbamisel kandidaatidele mitu kaitstud tunnustest lähtuvat nõuet, näiteks vanus ja keele emakeelena rääkimise nõue.
Eelnõu näeb ette kohustused riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele kui võrdsete võimaluste edendajatele. Sellised asutused kohustuvad soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi aktiivselt, süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende ülesanne on muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad kaitstud tunnustel põhineva või nendega seotud ühiskondliku ebavõrdsuse vähendamist ja soolise võrdsuse saavutamist.
Kohustuste täitmine eeldab ka andmete olemasolu, mis tähendab, et näiteks ministeerium peab aktiivselt selle nimel töötama, et statistikaamet koguks andmeid, mis on tema vastutusel oleva poliitika kujundamiseks vajalikud. Samuti saavad asutused ülesande viia ellu tõhusaid meetmeid, et muuta tingimusi, mis takistavad eri elanikkonnarühmadesse kuuluvatel inimestel saavutada soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi.
Eraldi toob eelnõu välja ka algoritmid, mida riigiasutused võivad kasutada - ka need peavad arvestama võrdse kohtlemise põhimõtteid.
Soolist võrdsust peavad edendama ka haridus- ja teadusasutused, kelle ülesanne on tagada, et õpikeskkond, õppekavad, õppematerjal ja metoodika aitaksid ebavõrdsust kaotada ja võrdsust edendada.

Voliniku valimine muutub läbipaistvamaks
Tööandjatel tuleb luua tingimused, mis arvestaksid ja toetaksid kõiki töötajaid ja nende vajadusi ning nende nähtavaid ja nähtamatuid eripärasid ehk nii vanust, nahavärvust, psüühilist erivajadust või seksuaalset identiteeti. Töötingimused peavad eelnõu kohaselt toetama seda, et meestel ja naistel ning eri vanuses töötajatel oleksid võrdsed võimalused kõiki töid teha. See võib eeldada näiteks töövahendite tänapäevastamist, et füüsiliselt rasket tööd saaksid teha nii eri soost kui vanusest töötajad.
Tööandjatele paneb eelnõu kohustuse tagada, et neil oleksid olemas andmed, mis võimaldavad neil saada soo ja vanuse lõikes statistiline ülevaade organisatsioonis töötavate naiste ja meeste võrdsuse ning eri vanuserühmades töötajate võrdsete võimaluste olukorrast.
Valitsusasutused saavad kohustuse koostada ja ellu viia soolise võrdsuse tegevuskava, kus panna paika eesmärgid ja mõõdikud, mille abil nende elluviimist hinnata. Tegevuskava peab avaldama asutuse avalikul veebilehel.
Eluaset üürile andes ei pea üürileandjad puudega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks ehituslikke parandusi tegema, kuid nad ei või keelduda andmast nõusolekut nendeks parandusteks – näiteks lülitite asukoha või ukseava suuruse muutmiseks.
Eelnõu kohaselt jätkab praegu soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuna tegutsev isik tööd võrdsusvolinikuna, kes on sõltumatu ja erapooletu asjatundja. Volinikku teenindab ka edaspidi kantselei, mille struktuuri ta ise kinnitab. Senisest märksa detailsemalt pannakse paika voliniku valimine ja ametisse nimetamine, et see toimuks võimalikult läbipaistvalt ja ei sõltuks vastutava ministri suvaõigusest.
Voliniku pädevusse lisandub õigus ja kohustus nõustada tema poole pöördunud diskrimineerimist kahtlustavaid isikuid. Pädevuse laiendamise juures on lähtutud voliniku ettepanekust, sest tegelikkuses nõustab ta neid juba praegu. Et volinikul oleks aktiivsem roll kohtumenetluses, saab ta põhjendatud juhtudel diskrimineeritud isiku õiguste kaitseks nende nimel kohtusse pöörduda.
Seni tegutsenud soolise võrdõiguslikkuse nõukogu asendub võrdsusnõukoguga, mis nõustab valitsust ja saab õiguse valitsusele ka ettepanekuid esitada, et õigusaktid soolise võrdsuse eesmärkidega kooskõlla viia. Samuti võib nõukogu tellida analüüse ja uuringuid ning moodustada töörühmi.
Seadusemuudatuse abil saab senisest suurem hulk isikuid ebasoodsa kohtlemise eest kaitstud ning neil on õigus pöörduda vajaduse korral võrdsusvoliniku, töövaidluskomisjoni või kohtu poole.
Viimastel aastatel on võrdõigusvoliniku poole pöördunud inimeste arv kahanenud, näiteks 2017. aastal oli pöördumisi 441, 2022. aastal aga 217. Toona puudutasid kaebused kõige sagedamini sugu, puuet ja rahvust.
Voliniku kantselei koormus suureneb seadusemuudatuse jõustumisel tunduvalt, sest pöördujaid tekib eeldatavasti rohkem. Seetõttu võib voliniku kantseleis tekkida ressursipuudus. Et seda riski maandada, taotletakse kantseleile alates 2026. aastast lisarahastust, mil seadus eelnõu järgi peaks jõustuma.

Kehtivas riigieelarvestrateegias ei ole seaduse jõustumisega kaasnevate lisakuludega arvestatud.
Eelnõu toob välja, et eelmise aasta seisuga elas Eestis ligi 119 000 puudega inimest. LGBT+ inimeste arvu on raske kindlaks määrata, sest inimesed ei pruugi selle kohta tahta vastust anda, kuid 2021. aasta üleilmse uuringu järgi määratleb end umbes 10 protsenti inimestest LGB inimesena.
MKM ootab eelnõule asjassepuutuvate asutuste ettepanekuid ja arvamusi kuni 13. juunini.