Sooline ebavõrdsus Eestis on teravaim hariduses ja võimus, vahe Euroopa Liidu keskmisega on suurenenud

Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) värske indeks paigutab Eesti 59,4 punktiga Euroopa Liidus soolise võrdsuse tasemelt 15. kohale. Võrreldes varasema aastaga on tulemus püsinud stabiilne, kuid vahe EL-i keskmisega on kasvanud. Suurimad väljakutsed on hariduse ja võimu valdkonnas, üllatajaks on Eesti tulemus raha kategoorias.

Indeks mõõdab soolist ebavõrdsust kuues valdkonnas – töö, raha, haridus, ajakasutus, võim ja tervis. 100 punkti tähistab täielikku soolist võrdsust ja 1 punkt täielikku ebavõrdsust.

Eesti üks nõrgemaid kohti on hariduses

Hariduse valdkonnas on Eesti alles 20. kohal. Probleemid kumavad läbi mitmest näitajast: naistest on kõrgharidus 57%-l, meestest aga vaid 35%-l, madala haridustasemega mehi on naistest üle kahe korra rohkem ning kutsehariduses ja õppesuunavalikutes püsib sügav sooline segregatsioon.

Võrdõigusvolinik Christian Veske sõnul on soolisele võrdõiguslikkusele hariduse vallas oluline tähelepanu juhtida – kui muidu oleme enamikes haridusuuringutes alati uhkusega Euroopa tipus, siis kõrghariduses paistab välja suur tasakaalustamatus. „Meil on küll mitmeid positiivseid algatusi, mis on kutsunud STEM erialadele tüdrukuid ja naisi, kuid vaja on enamat – koolid võiksid pingutada ka selle nimel, et saada tervise- ja hoolekande erialadele rohkem mehi. Tüdrukutele ja poistele tuleks koolis esitada ühesuguseid nõudmisi ning julgustada neid tegema soostereotüüpidest vabasid valikuid,“ kommenteeris ta.

Raha: kõrge tulemus, mis vajab kriitilist tõlgendamist

Raha valdkonnas on Eesti EL-is neljandal kohal, kuid võrdõigusvolinik rõhutab, et tuleviku projektsioonid ei ole head. Üheks mõõdikuks raha valdkonnas on sooline pensionilõhe, mis hakkab järk-järgult suurenema, sest üha rohkem inimesi jõuab pensioniikka pärast 1998. aasta süsteemimuudatusi, mis sidus pensioni tihedamalt töötasu suurusega. Sellega kandub ka sooline palgalõhe üle soolisse pensionilõhesse. Palgalõhe on Eestis Eurostati andmetel 16,9% – näitaja, mis paigutab meid halvas valguses EL-i tippu, kuid mida indeks arvesse ei võta.

Samuti ei kajasta indeks viimase aasta hinnatõuse ega maksupoliitika muudatusi, mistõttu ei ole voliniku sõnul antud kategooria esikoha üle põhjust üleliia rõõmustada. “Naistel on suurem suhtelise vaesuse risk ning nende liikumist paremini tasustatud ametikohtadele piiravad mitmed tegurid. Naiste majanduslik toimetulek on ajas mõnevõrra paranenud, kuid tegeliku võrdsuseni on veel pikk tee minna,“ rõhutas Veske.

Võimu kategoorias tegime edusamme, kuid Euroopas paikneme endiselt taga

Võimu valdkonnas on Eesti ühelt poolt teinud märkimisväärseid samme, teisalt paikneme aga alles 22. kohal. Eesti tulemus indeksis paranes suuresti tänu valitsuse koosseisule, kus andmete kogumise hetkel oli senisest rohkem naisi (43,1%). Kahjuks on aga praeguses valitsuses naisi jälle vaid napp kolmandik. Riigikogus istub rahvaesindajatest naisi vaid 29% ning börsiettevõtete juhtkondades ning nõukogudes on neid veelgi vähem. Suur sooline tasakaalutus püsib ka kohaliku tasandi esinduskogudes.

Soolised stereotüübid ning toetava poliitilise kultuuri puudumine vähendab naiste huvi poliitikas osaleda ning kavandada tulevikus kõrgetasemelist karjääri. “Majandusliku võimu aspektis võib oodata mõningaid muutusi pärast 2026. aastal rakenduvat EL-i direktiivi, mis nõuab börsiettevõtete nõukogudelt suuremat soolist tasakaalu,” lootis Veske.

Tervises on tulemused halvenenud

Eesti naised teevad küll rohkem tervislikke valikuid, kuid raporteerivad meestest sagedamini terviseprobleeme. Eriti murettekitavad on näitajad alkoholi tarvitamise osas  – kord nädalas alkoholi tarvitavate naiste osakaal on viimase kümnendi jooksul tõusnud 16%-lt 27%-le.

Alkoholi ja suitsetamise näitajad erinevad sooti märkimisväärselt ning volinik on juhtinud tähelepanu ka valitsuse plaanitud muudatustele, mis võivad veelgi suurendada alkoholi kättesaadavust.

Kokkuvõtteks ütles Veske, et indeksi tulemused peegeldavad pikaajaliste poliitiliste valikute mõju: „Indeks mõõdab üht ajahetke, kuid see on aastatepikkuse töö – või erinevate valitsuste tegemata jäänud töö – tulemus. Soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel on  oluline, et kõik poliitikavaldkonnad võtaksid tõsiselt neile seadusega pandud kohustust edendada soolist võrdõiguslikkust. Täna näeme siin veel puudujääke.“