Värsket lugemist: võrdõiguslikkus Eestis 2024. aastal

Tutvustasime täna võrdõigusvoliniku aastaraamatut, mis annab ülevaate voliniku kantselei tegevustest 2024. aastal. Aastaraamatus saab tutvuda olulisemate pöördumiste ja arvamuste kokkuvõtetega, samuti kantselei projektide ja algatustega. Lisaks voliniku tegevusele on aruandes ülevaade võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkusega seotud tähtsamatest õiguslikest ja poliitilistest algatustest ning sellest, milline oli võrdsusteemade kajastamine meedias ja millised sündmused seda enim mõjutasid.

Võrdõigusvolinik Christian Veske sõnul on tänases keerulises julgeoleku- ja majandusolukorras endiselt äärmiselt oluline pöörata tähelepanu ka soolise ebavõrdsuse ja võrdse kohtlemise küsimustele. „Haavatavas olukorras inimestest mööda vaatamine loob viljaka pinnase sotsiaalsete probleemide võimendumiseks. Et meie ühiskond püsiks tugev ja ühtne, on oluline, et me ei jätaks kiirete muutuste saginas mitte kedagi maha,“ sõnas Veske.  

Võrdõigusvoliniku kantselei poole pöörduti eelmisel aastal diskrimineerimiskahtlusega 230 korral. „Kõige sagedamini oli pöördumiste põhjuseks lapsevanemate ebavõrdne kohtlemine tööturul. Veidi vähem oli pöördumisi puude, rahvuse või vanuse tõttu diskrimineerimise pärast. Paraku oli palju ka selliseid pöördumisi, kus me tegelikult ei saanud inimest aidata, kuna meie volitused on seadusega piiratud,“ rääkis Veske. Tema sõnul saaks volinik aidata palju rohkemaid inimesi kui pikalt planeeritud seaduse muutmine lõpuks ellu viidaks.

Aastaraamat on leitav siit. 

Praxise analüüs: riiklikud maksutõusud ja eelarvekärped tabavad valusamalt sotsiaalmajanduslikult raskemas seisus inimesi

Aastaraamatu osana tellis võrdõigusvoliniku kantselei Mõttekojalt Praxis analüüsi „Milline on riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõju haavatavas olukorras rühmadele?“.

Uuringu tulemused näitavad, et aastatel 2025–2026 ellu viidavad maksumuudatused vähendavad leibkondade toimetulekut, tabades enim neid, kes on juba niigi sotsiaalmajanduslikult raskemas seisus. Eriti keerulises olukorras on madala sissetulekuga inimesed, kes tihti kuuluvad ka mõnda teise riskigruppi. Arvutuste järgi väheneb sissetulek ja kasvab suhtelise vaesuse määr enim üksikvanemate ja eakate seas, kus ka eelnevalt oli vaesusrisk väga kõrge. Veelgi enam tuli see esile naiste seas – suurim on mõju üksi elavatele vanemaealistele naistele ja üksikemaga leibkondadele.

Kõige rohkem avaldab haavatavas olukorras gruppidele negatiivset mõju automaksu rakendamine ja käibemaksu ning aktsiiside tõus, kus soodustused või erisused suuresti puuduvad. Tulumaksutõus ja julgeolekumaks mõjutab madala sissetulekuga inimesi vähem ja puudutab pigem keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesi. Maksuküüru kaotamise positiivne mõju on aga suurem just keskmise ja kõrge sissetulekuga, tööealistele ja töötavatele inimestele, mis kokkuvõttes viib sissetulekute ebavõrdsuse kasvuni nii tervikuna kui ka haavatavas olukorras gruppide seas.

Analüüsi täistekst on leitav siit.