Voliniku arvamus: kunstliku viljastamise reeglite järgi on mees- ja naissoost partnerid ebavõrdses olukorras

Võrdõigusvolinik leidis, et kehtiv regulatsioon kohtleb naisi ja mehi kunstliku viljastamise korral erinevalt ning see võib olla vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.

Voliniku poole pöörduti küsimusega, kas tegemist on soolise diskrimineerimisega olukorras, kus anonüümse doonori abil viljastamisel kehtivad partneritele erinevad tingimused sõltuvalt nende soost. Nimelt ei pea mees sellisel juhul olema lapse emaga abielus, et teda loetaks lapse vanemaks, kuid naissoost partner peab olema emaga abielus.

Juhtum puudutas naissoost paari, kelle perre sündis laps kunstliku viljastamise teel anonüümse doonoriga. Kuigi paar abiellus enne lapse sündi, ei kantud mittebioloogilist ema automaatselt lapse vanemaks. Selleks pidi ta läbima lapsendamisprotsessi. Samas olukorras eri soost paari puhul kantakse isa lapse sünnitõendile automaatselt, kui ta on andnud viljastamiseks nõusoleku.

Volinik leidis, et selline erinev kohtlemine ei ole põhjendatud. Kuna anonüümse doonori puhul ei loeta last doonorist põlvnevaks, on nii mees kui ka naine, kes on andnud viljastamiseks nõusoleku, sisuliselt võrreldavas olukorras. Sellest tulenevalt on nõue, mille kohaselt peab naissoost partner olema lapse emaga abielus, kuid meessoost partnerile sellist nõuet ei kehti, vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.

Arvamusega saab pikemalt tutvuda siin.