Voliniku arvamus: mitmeaastased ooteajad soolise ülemineku ekspertiisikomisjonis võivad endast kujutada kaudset diskrimineerimist

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole pöörduti, et saada hinnang, kas tegu on soolise diskrimineerimisega kui inimene peab soolise ülemineku arstliku ekspertiisikomisjoni vastuvõtule saamiseks ja oma sooandmete muutmiseks ootama mitme aasta pikkuses järjekorras. 

Nimelt oli voliniku poole pöördujal juba olemas psühhiaatri soolise ebakõla diagnoos, ta oli alustanud hormoonravi teise riigi tervishoiusüsteemis ja läbinud soolist üleminekut toetavaid meditsiinilisi protseduure. Ta esitas avalduse Eesti soolise ülemineku arstliku ekspertiisikomisjoni vastuvõtule, kuid sai vastuseks, et peab ligi kolm aastat järjekorras ootama. Eestis ei olnud tal seega võimalik ka oma isikukoodi enne muuta. Pöörduja sõnul tähendas see, et tema dokumendid ei vasta aastaid tema identiteedile ega välimusele, mis põhjustab igapäevaelus korduvaid ebamugavaid olukordi. 

Voliniku hinnangul mõjutab komisjoni töökorraldus otseselt inimeste võimalust saada oma sooidentiteedile vastavad registriandmed ning kasutada seadusega ette nähtud õigusi. Kuigi menetlusreeglid kehtivad formaalselt kõigile ühtmoodi, langevad pikaajaliste järjekordade negatiivsed mõjud sisuliselt üksnes transsoolistele inimestele.

Sotsiaalministeerium selgitas volinikule, et pikad ooteajad on tingitud spetsialistide puudusest ja suurest töökoormusest ning viitas 2025. aastal jõustunud muudatustele süsteemi parandamiseks. Samas ei esitatud konkreetset ajakava, millal muutub menetlus inimestele mõistliku aja jooksul kättesaadavaks.

Volinik leidis, et spetsialistide puudus ei vabasta riiki kohustusest tagada põhiõiguste kasutamiseks vajalik menetlus tegelikult toimival ja mõistliku aja jooksul kättesaadaval viisil. Seetõttu peab volinik diskrimineerimiskahtlust põhjendatuks ning leiab, et kirjeldatud asjaoludel võib olla tegemist kaudse soolise diskrimineerimisega.

Arvamusega saab pikemalt tutvuda siin.