Võrdne kohtlemine vajab oma selget häält

Praegune valitsus on võtnud enda auasjaks efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise. Kui aga võrdõigusvolinikuna saan võrdse kohtlemise valdkonna tulevikku puudutavatest ideedest esmakordselt teada meedia kaudu, ei saa me rääkida riigiasutuste efektiivsusest ega ka läbipaistvusest.

Ministri sõnul aitaks kahe asutuse liitmine inimestel kiiremini ja lihtsamalt abi saada, kui kõik sarnast tüüpi õiguskaitsega seotud küsimused oleksid koondatud ühe asutuse alla. Kuigi see võib kõrvaltvaatajale esmapilgul praktiline tunduda, tuleb tunnistada, et ideel on mitmeid sisulisi puudusi.

Alustuseks meenutagem, et sedasama küsimust on juba varem üksikasjalikult arutatud. 2022. aastal valmis sotsiaalministeeriumil põhjalik analüüs, et hinnata nii asutuste ühendamise mõtet kui ka kahe võrdõiguslikkuse valdkonna seaduse ühendamist. Tulemuseks jäi toona – ja põhjendatult –, et võrdõigusvolinik ja õiguskantsler peavad jääma eraldiseisvateks ja iseseisvateks institutsioonideks. Tuletan siinkohal neid põhjendusi ka meelde.

Euroopa Liidu nõuded räägivad selget keelt

Euroopa Liidu võrdõigusasutuste direktiivid näevad ette, et liikmesriikidel peab olema iseseisev ja sõltumatu võrdõigusvolinik, kellel on piisavad ressursid ja pädevus oma tööd teha ilma poliitilise või institutsionaalse mõjutuseta. Liitmisplaan oleks nende nõuetega otseses vastuolus.

Veelgi enam, säärase plaani välja käimine meedias ilma eelneva sisulise kaasamiseta rikub juba eos kaasamise põhimõtteid, mis on samuti Euroopa Liidu õigusraamistikus olulisel kohal.

Nimetatud direktiivide kohaselt saab alates järgmise aasta teisest kvartalist võrdõigusvolinik osaleda kohtumenetluses. Ka see on otseses vastuolus õiguskantsleri pädevustega.

Lisaks on paslik meenutada, et peamine osa kaebustest, mis võrdõigusvoliniku lauale jõuavad on seotud erasektoriga. Seegi on takistuseks õiguskantsleril juhtumeid menetlemast.

Õiguskantsleril on juba praegu väga palju ülesandeid: põhiseaduslikkuse järelevalve, riikliku inimõiguste kaitse ja edendamise asutuse roll, puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise järelevalve, lasteombudsmani ülesanded ja muud. Lisades neile ka võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse voliniku rollid, hajub paratamatult fookus ja teemad hakkavad omavahel konkureerima.

"Võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse teemad vajavad oma tugevat, sõltumatut ja selgelt kuuldavat häält."

Võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse teema on juba praegu löögi all, kuna riiklikud prioriteedid on mujal. Kahe asutuse liitmine kahandaks aga teema nähtavust veelgi. Võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse teemad vajavad oma tugevat, sõltumatut ja selgelt kuuldavat häält.

Liitmise kaudu loodetud efektiivsus võib tegelikkuses tähendada seda, et ressursse hakatakse jagama teemade vahel, millel on väga erinevad avalikkuse tähelepanu ja poliitilise toetuse tasemed. Ja sellises konkurentsis jääb sageli alla just võrdne kohtlemine.

Näiteks Lätis, kus õiguskantsleri ja võrdõigusvoliniku institutsioonid on ühendatud, ei ole soolise võrdõiguslikkuse või võrdse kohtlemise teemad saavutanud loodetud kaalu. Soomes toimib vastupidine lahendus, seal on selgelt eristatud soolise võrdõiguslikkuse volinik, võrdse kohtlemise volinik, lasteombudsman ja õiguskantsler. Tulemuseks on selge spetsialiseerumine ja efektiivsem kaitse.

Parem lahendus on juba olemas, kuid see ootab sahtlis

Me ei vaja süsteemi kategoorilist muutmist, vaid senise süsteemi tugevdamist. Selleks tuleb lõpuks vastu võtta eelnõu, mis ühendab soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seadused. Eelnõu on juba eelmisest aastast olemas ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oli selle koostamisse kaasanud nii võrdõigusvoliniku kui ka huvigrupid.

Eelnõus laiendatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku pädevusi ning kaotatakse võrdse kohtlemise seaduses olevad piirangud, mis seovad konkreetsed tunnused (nt vanus, usk, puue) vaid konkreetse valdkonnaga (nt saab volinik menetleda töötamisega seotud juhtumeid, kuid mitte hariduse või avalike teenuste saamisega seotud juhtumeid).

Võrdõigusvoliniku tõhususe tõstmiseks tuleks laiendada voliniku pädevusi, et ta saaks diskrimineerimise ohvreid esindada ka kohtus või osaleda eksperdina kohtumenetluses.

Kui me tahame, et Eestis oleks vähem diskrimineerimist ja rohkem õiglust, tuleb tugevdada, mitte hajutada võrdõigusvoliniku rolli. Ja selleks on lahendus olemas, see ootab vaid poliitilist tahet.