Võrdõiguslikkuse vajadused ja võimalused rohepöördes

Võrdõigusvolinik rohepöördest: kuidas panna mehed prügi sorteerima? Naised teevad seda oluliselt rohkem

Selle aasta juulikuu sai kurjakuulutava rekordi omanikuks – see oli kõige palavam kuu, mis planeedil Maa kunagi mõõdetud. Kõrged temperatuurid tõid kaasa suuri metsapõlenguid Lõuna-Euroopas, vannivee temperatuuri Florida vetes ning palavusega seotud liigsuremust üle Euroopa.

Kõigil neil ja lugematutel teistel sümptomitel on erinev mõju lisaks keskkonnale ka erinevatele ühiskonnagruppidele.

Inimtegevusest põhjustatud ülemaailmset kliimaohtu peetakse üheks suurimaks kriisiks, millega ühiskond on kokku puutunud. Kuigi kliimamuutuste tõttu kannatatavad sageli kõige enam maailma vaesemate piirkondade naised, tüdrukud, puuetega inimesed ja vanemaealised, ei ole ka Eestis mõjud kõigile ühesugused.

Kui öelda maal üksi elavale vanamemmele, kelle maja seintest puhub tuul läbi, et tal on võimalus esitada veebis taotlus oma maja energiatõhususe suurendamiseks, võib enamikul juhtudes üsna kindlalt öelda, et ta seda omal initsiatiivil ei tee. Rääkimata sellest, et tal oleks raha omaosaluse katmiseks.

On selge, et globaalsed probleemid vajavad globaalseid kokkuleppeid ning lokaalseid lahendusi. Euroopa Liidu roheleppe peaeesmärk on saada esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks ning seeläbi vähendada ja aeglustada inimtegevuse negatiivset mõju maailma kliimale.

Eesti on endale sihiks seadnud sinna jõuda aastal 2050. Kuna roheleppel on suur rahanduslik mõju ning ootused inimeste käitumisele, on vaja, et lisaks keskkonnaeesmärkidele oleks ka haavatavamate ühiskonnagruppide vajadustega läbivalt arvestatud. Seetõttu on vajalik rääkida võrdõiguslikkuse seostest kliimamuutuste, rohepöörde ja jätkusuutlikkusega.

 

Kuidas on võrdne kohtlemine seotud Euroopa Roheleppega?

Kliima- ja võrdõiguslikkuse eesmärgid on olulised säästva ja õiglase ühiskonna loomiseks. Nende eesmärkideni jõudmiseks töötavad ministeeriumid välja erinevad poliitikad ja toetusmehhanismid. Võrdsuspõhimõtte edendamine riiklikes ja kohalike omavalitsuste poliitikates ja meetmetes on kohustusena välja toodud nii soolise võrdõiguslikkuse kui ka võrdse kohtlemise seaduses.

Seega peavad need asutused, kes töötavad välja keskkonnaalaseid meetmeid (näiteks erinevad toetused), arvestama võrdse kohtlemise põhimõtetega ning tagama, et keskkonnahoidlikud lahendused oleksid kättesaadavad ja õiglased kõigile inimestele. Keskkonnaalaste meetmete ja poliitikate välja töötamisel peab võrdõiguspõhimõte olema sisse kirjutatud juba alates nende mõjuanalüüsist kuni hindamise efektiivsuseni välja. Roheleppe elluviimisel tuleb tagada, et meetmetest saadav tulu ja lahendused oleksid reaalselt kättesaadavad kõigile, eriti haavatavatele gruppidele.

Siinkohal mõned näited. Kliimaeesmärkide saavutamiseks on oluline, et arendataks linnaruumi ja ühistranspordi võimalusi.

Igaüks, kes on ratastoolis või lapsekäruga, teab meie linnaruumide ja transpordikorralduse puudujääke – liiga sageli on ligipääsetavus piiratud või tehtud viisil, mis ei arvesta inimeste tegelikke vajadusi. Roheleppe raames tehtavad liikuvuskorralduse parandused on võimalus lahendada need murekohad ja võtta ambitsioonikad sihid selliselt, et igaüks pääseks liikuma.

Või näiteks ringmajandus ja jäätmed. Teiste riikide uuringutest teame, et naised sorteerivad prügi oluliselt rohkem, kui mehed. Praegustes protsessides, kus liigume ringmajanduse eesmärkide poole, tuleb ka läbi mõelda, kuidas muuta meeste käitumist nii, et nad nii kodustes majapidamistes kui ka ringmajanduses laiemalt annaksid võrdväärse panuse naistega.

 

Rohepööre ei tohi ebavõrdsust süvendada

Otsuste langetamisel tuleb alati tuleb mõelda, kuidas jõuda oma meetmetega alaesindatud või haavatavamate gruppideni.

Kuigi võrdsuspõhimõtted on seadustes selged, vajab nende rakendamine praktikas läbi konkreetsete tegevuste veel arenemist.

Kui keskkonnapoliitikate väljatöötamisel ja otsuste tegemisel ei kaasata erinevaid huvirühmasid, siis sageli jääb märkamata, et teatud inimgruppe koheldakse ebavõrdselt.

Roheleppe alla kuuluvate meetmete väljatöötamisele peaks eelnema demograafiliste, sotsiaalsete ja majanduslike andmete kogumine ja analüüs, et tuvastada ja kaardistada võimalikud ebavõrdsused ning diskrimineerimise mustrid seoses rohepöörde mõjuga erinevatele gruppidele.

See on ametiasutustele lisakoormus, aga vajalik selleks, et rohepöördes ei oleks kaotajaid ning olemasolevad ebavõrdsused ei süveneks.

Ei piisa ainult sellest, et erinevate riigi juhtimistasandite dokumentidesse, sh poliitikatesse ja õigusaktidesse kirjutatakse sisse sõnad „võrdne kohtlemine peab olema tagatud“.

Riigi- ning kohalike omavalitsuste üksused peavad välja töötama konkreetsed põhimõtted, kuidas kõike seda teha, ning nende põhimõtete rakendamisel hindama rohepöörde mõju erinevatele gruppidele.

Allikas: Eesti Päevaleht

Hiljutised uudised