Võrdõigusvoliniku 2025. aasta: tehisaru tõi kaasa nii uued võimalused kui ka riskid

Võrdõigusvoliniku poole pöördumiste arv kasvas mullu ligi 22 protsenti. Üha enam kerkisid esile küsimused, kuidas mõjutavad tehisaru kasutamine ja riigi digitaliseerimine haavatavamaid ühiskonnagruppe. 

Võrdõigusvoliniku värske aastaraamat näitab, et 2025. aastal pöörduti diskrimineerimiskahtlusega voliniku poole 280 korral, aasta varem oli juhtumeid 230. Kõige enam puudutasid pöördumised rahvuse, soo ja vanusega seotud teemasid. 

„Umbes kolmandik diskrimineerimiskahtlusega pöördumistest ei saa lahendust, kuna seaduse järgi puudub volinikul nende menetlemiseks vajalik pädevus,“ tõi võrdõigusvolinik Christian Veske välja ühe suure probleemi. Volinik on juba aastaid rõhutanud vajadust laiendada võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala, kuid Justiits- ja Digiministeerium ei ole küsimusega juba mitu aastat edasi liikunud.  

Näiteks ei saa volinik inimesi aidata olukordades, kus neid diskrimineeritakse teenuste osutamisel vanuse või puude tõttu. „Kahetsusväärselt jätab võrdse kohtlemise seadus inimesed õigusliku kaitseta just neis igapäevaelu valdkondades, kus ebavõrdne kohtlemine mõjutab otseselt nende võimalust kasutada teenuseid, iseseisvalt liikuda, ühiskonnaelus osaleda ja väärikalt elada,“ sõnas Veske. 

Märkimisväärselt kasvasid mullu keelenõuetega seotud juhtumid, mida aitas tuvastada voliniku kantselei loodud tehisarul põhinev tööriist Valdur. Süsteem analüüsib iga kuu 3000–4000 töökuulutust ning avastas ainuüksi detsembris 60 võimalikku diskrimineerivat töökuulutust. Valdur pakub ka viise, kuidas töökuulutuse sõnastust parandada ning aitab seeläbi tõsta tööandjate teadlikkust diskrimineerivatest töökuulutustest.  

Digitiiger hüppas, sillad jäid rajamata 

Voliniku aastaraamatu osana avaldatud analüüs „Digitiiger hüppas, sillad jäid rajamata: seeniorid teisel kaldal“ näitas, et Eestis puudub terviklik riiklik süsteem vanemaealiste digioskuste toetamiseks. 

„Digiriik ei tohi tähendada seda, et osa inimesi jääb lihtsalt süsteemist välja. Tehisaru kasutuselevõtt pakub mitmeid võimalusi, kuid peame olema teadlikud ka riskidest – nii sellest, et kui asendame inimesed tehisaruga, jäävad paljud väiksema digipädevusega inimesed kõrvale, kui ka sellest, et tehisaru ise võib inimesi diskrimineerida,“ kommenteeris Veske. 

Eesti digiriik on arenenud väga kiiresti, kuid paraku ei ole sellega kaasas käinud toe pakkumine neile, kes on vähem digipädevad. Eelkõige jäävad erinevate digilahenduste kasutamisel hätta vanemaealised. „Probleem ei ole vanemaealiste väheses motivatsioonis, vaid selles, et teenuste disain ei arvesta inimeste erineva digikogemusega. Vanemaealiste diskrimineerimine on laiemalt suur probleem, digiteenustest kõrvalejäämine aga annab sellele uue mõõtme,“ kommenteeris Veske. 

Võrdõigusvoliniku aastaraamat on täismahus kättesaadav siit.