Võrdõigusvoliniku eriraport: rassiline diskrimineerimine Eestis on varjatud probleem, mille lahendamine vajab selgeid riigipoolseid samme

Eriraport “Rassiline diskrimineerimine Eestis 2024” tõi esile, et teise nahavärviga inimesed kogevad Eestis sageli tõrjumist, solvanguid ja mikrorassismi. Diskrimineerimist esineb avalikus ruumis, töökohal ja isegi ametiasutustes ning kuigi Eestit peetakse üldiselt turvaliseks elukohaks, jäävad sellised varjatud probleemid sageli tähelepanuta. 

Raporti kohaselt on 55% teise nahavärviga uuringus osalenud inimestest kogenud solvavaid või halvustavaid kommentaare ning 71% on puutunud kokku sobimatu vahtimise või solvavate žestidega, mis on seotud nende nahavärviga. “Kõige sagedamini on uuringus osalenud kogenud ahistamist või diskrimineerimist avalikus ruumis, aga ka kinnisvara üürimisel, tööle kandideerimisel või töökohas, samuti on seda esinenud ametivõimude poolt,” ütleb soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske. 

Oluline probleem on eestlaste madal teadlikkus rassismist, mida seostatakse peamiselt ainult otsese vägivalla või rassistlike sõnade kasutamisega. Vähem teadvustatakse rassismi “pehmemaid” vorme, nagu stereotüübid ja välimuse põhjal tehtud kommentaarid. Samuti levib palju väärarvamusi teiste rahvuste, kultuuride ja rasside suhtes. 

Raport juhib tähelepanu ka meedia rollile, mis võib aidata suurendada teadlikkust, kuid võib ka süvendada stereotüüpe. Teise nahavärviga inimesed jõuavad avalikku arutellu eelkõige konfliktide ja skandaalide kaudu, mis omakorda tugevdab eelarvamusi. Positiivse muudatusena toob raport esile, et ajakirjanduses on vähenenud rassistlike sõnade kasutamine ning üha enam kasutatakse nahavärvist rääkimisel neutraalseid väljendeid nagu “mustanahaline” või ka “afroameeriklane”. 

Tulevikusuunad: rassismivastane tegevuskava ja õigusreformid 

Võrdõigusvoliniku hinnangul on olukorra parandamiseks vaja nii teadlikkuse tõstmist kui ka konkreetseid riigipoolseid samme. “Eesti on osaline mitmetes rahvusvahelistes rassismivastastes kokkulepetes, kuid meil puudub siiani terviklik rassismivastane tegevuskava, mis hõlmaks haridust, õigusreforme ja süsteemseid muudatusi avalikus sektoris,” sõnab Veske, kelle hinnangul tuleks täiustada ka vaenukõne regulatsiooni ja võrdse kohtlemise seadust.  

Praegu ei võimalda seadus alati volinikul diskrimineerimisega seotud juhtumitesse sekkuda. “Voliniku kantselei abi piirdub diskrimineerimisele vaid õigusliku hinnangu andmisega. Euroopa Liidu võrdõigusasutuste direktiivide vastuvõtmisega saab aga voliniku kantselei tulevikus ka õiguse kannatanu nimel kohtusse pöörduda,” selgitab Veske.  

Samuti peetakse oluliseks diskrimineerimise ja vaenukuritegude kohta täpsemate andmete kogumist ning hariduses senisest enam mitmekesisuse väärtustamisele ja mikrorassismi teadlikkuse tõstmisele keskendumist. 

Eriraporti “Rassiline diskrimineerimine Eestis 2024” koostasid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske ja Civitta Eesti AS. See on ülevaade rassilise diskrimineerimise olukorrast Eestis, kus analüüsitakse nii üksikisikute kogemusi kui ka ühiskonna laiemaid hoiakuid. Raport on leitav siit.