Võrdne kohtlemine

Diskrimineerimine tähendab seda, et ühte inimest koheldakse halvemini kui teisi. Inimest koheldakse teistega võrreldes halvemini ehk diskrimineeritakse näiteks siis, kui teda ei võeta tööle tema puude tõttu. Sellisel juhul diskrimineeritakse inimest tema puude pärast. Kui inimest ei võeta tööle näiteks selle pärast, et tal on väike laps, siis see on samuti halvemini kohtlemine ehk diskrimineerimine. Väikese lapse tõttu tööle mittevõtmine on diskrimineerimine lapse tõttu ehk teisisõnu emaks või isaks olemise tõttu. Oma pereliikme hooldamise pärast ei tohi mitte kedagi diskrimineerida.

Mõnigi kord võib Sulle tunduda, et Sind koheldakse ebaõiglaselt. Mõnel juhul on ebaõiglane kohtlemine tõesti diskrimineerimine, aga mõnel juhul siiski ei ole. Iga ebaõiglus ei ole sama, mis diskrimineerimine. Seadus ütleb, millal on ebaõiglus ühtlasi ka diskrimineerimine. Diskrimineerimine on alati ebaõiglane, aga mitte iga ebaõiglus ei ole diskrimineerimine. Ebaõiglus on diskrimineerimine juhul, kui halvemini kohtlemist põhjustab mingi tunnus, mida inimene iseendas muuta ei saa. Sellised tunnused on näiteks rahvus, meheks või naiseks olemine, laste või haige pereliikme eest hoolitsemine, vanus, puue või pikaajaline tervisehäda, usk, veendumused, lähisuhete loomine endaga samast või erinevast soost inimesega või päritolu rikkast või vaesest perest. 

Diskrimineerimine on seadustega keelatud. Seadus seega keelab kohelda kedagi teistest halvemini sellepärast, et ta on mees või et ta on naine, et ta on ema või et ta on isa. Ebaõiglus on alati vale, aga diskrimineerimise eest kaitseb Eesti riik inimesi erilise hoolega.

Otsene diskrimineerimine ehk otsene ebavõrdne kohtlemine tähendab seda, et kedagi koheldakse teatud olukorras halvemini näiteks tema soo, vanuse, rahvuse, nahavärvi, veendumuste, seksuaalse sättumuse, puude või usutunnistuse põhjal (soolise võrdõiguslikkuse seadus § 3 lg 1 p 3 ja võrdse kohtlemise seadus § 3 lg 2). Kuid mida tähendab ning kus võime märgata kaudset ebavõrdset kohtlemist? 

Kaudset ebavõrdset kohtlemist on raskem tuvastada kui otsest, sest kaudse ebavõrdse kohtlemise korral on inimene või inimeste grupp sattunud teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda pealtnäha neutraalse ning normaalse tegevuse, olukorra, kriteeriumi või seaduse sätte tõttu (soolise võrdõiguslikkuse seadus § 3 lg 1 p 4 ja võrdse kohtlemise seadus § 3 lg 4).

Lihtsustatult öeldes tähendab kaudne diskrimineerimine seda, et halvemini kohtlemine ei toimu otse – näiteks tööandja halvustav kommentaar töötaja kohta –, vaid leiab aset kaudselt, näiteks mõne tööga seotud nõude kaudu. Nõudes võib kirjas olla, et edutamiseks on vajalik pikaajaline katkematu töötamine, mis tundub pealtnäha normaalse ning enesestmõistetava kriteeriumina, kuid tegelikult on tegu kaudse ebavõrdse kohtlemisega meeste ning naiste suhtes, kelle soov on ühel hetkel lapsevanemaks saada ja lapsehoolduspuhkust võtta. 

Seadused kaitsevad inimesi ebavõrdse kohtlemise eest, mille põhjuseks või ajendiks on mõni inimesega seotud tunnus, näiteks sugu, vanus, rahvus, nahavärvus, seksuaalne sättumus, veendumused jne. Tunnuste loetelu leiab soolise võrdõiguslikkuse seadusest (§ 1 lg 1, § 3 lg 1 p 3) ning võrdse kohtlemise seadusest (§ 1, § 2 lg 3). Mida tähendab aga väljend otsene diskrimineerimine ehk otsene ebavõrdne kohtlemine?

Otseseks diskrimineerimiseks nimetatakse seda, kui ühte inimest koheldakse samalaadses olukorras teistega võrreldes halvemini mõne eespool nimetatud tunnuse tõttu (soolise võrdõiguslikkuse seadus § 3 lg 1 p 3, võrdse kohtlemise seadus § 3 lg 2). Ebavõrdne kohtlemine võib väljenduda väga mitmel eri moel, näiteks tööalaselt, kui tööandja teeb halvustavaid kommentaare seoses vanuse või lapsevanemaks olemisega.

Oluline on teadvustada, et võrdne kohtlemine ei tähenda, et kõiki peaks kohtlema samaväärselt, vaid tähtis on anda inimestele võimalused vastavalt nende vajadustele ning kohelda neid neile sobival viisil. Näiteks ei saa tööandja seada erivajadustega inimesele samu tingimusi ning nõudmisi, mis terviserikketa inimesele. Silmas tuleb pidada konkreetse inimese olemust ja vajadusi. Samuti ei saa tööandja väita näiteks seda, et vanemad töötajad on aeglasema arenemisvõimega kui noored, sest iga inimene on erinev nii arenemisvõimelt, olemuselt kui ka füüsiliselt.

Otsene diskrimineerimine ehk otsene ebavõrdne kohtlemine on seadusega keelatud ega ole Eesti riigis aktsepteeritud, seega tuleb ebavõrdset kohtlemist märgates teha samme selle koheseks lõppemiseks. Abiks võib tulla näiteks teavitustöö tegemine, sest paljud inimesed ei ole oma ebavõrdsest käitumisest teadlikud, tuginedes vananenud arusaamadele ja stereotüüpidele. Kui diskrimineerimine toimub aga teadlikult, tuleb sellest teavitada vastavat asutust, näiteks tööinspektsiooni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikku.

Tänapäeva Eestis on inimesed ebavõrdse kohtlemise eest kaitstud, kuid see ei ole alati nii olnud. Ajalooliselt on meeste ja naiste rollid nii pere- kui ka ühiskonnaelus olnud väga erinevad. Näiteks kehtisid meeste ja naiste puhul erinevad õigused ning erinevad olid ka võimalused elu kujundamiseks ja ühiskonnaelus kaasa rääkimiseks.

Kuigi tänapäeval on meeste ja naiste vabaduse piirid avardunud ning õigused üldjuhul samasugused, mõjutavad ajaloost tulenevad väärtused ja ettekujutused meid siiani. Veel tänapäevalgi on levinud mõtteviis, et naised peavad olema koduhoidjad ning mehed käima tööl, et perele raha teenida. 

Taolised vananenud hoiakud on loonud olukorra, kus meeste ja naiste samasugustest õigustest hoolimata on tegelik positsioon ja võimalused erinevad. Näiteks on levinud tööandjate ebavõrdne hoiak naiste suhtes emaduse ning laste saamise tõttu, mis takistab naistel tööturul enda potentsiaali täielikult realiseerida.

Ajalooliselt on erinevaid inimesi ning inimgruppe halvemini koheldud ka teistel põhjustel kui sünnipärane sugu. Näiteks on paljudes ühiskondades inimesi tõrjutud või taga kiusatud usutunnistuse, rahvusvähemuse, poliitilise kuuluvuse, veendumuste, seksuaalse orientatsiooni, puude ning vanuse tõttu. Hoiakud ja kartused teistsuguste inimeste suhtes viivad tihti ebavõrdse kohtlemiseni ning olukorrani, kus inimesed ei saa end tööturul ja ühiskonnaelus täiel määral teostada.

Eestis on inimesed kaitstud ebavõrdse kohtlemise eest seoses soo, vanuse, rahvuse, etnilise tausta, nahavärvuse, seksuaalse orientatsiooni, usu ning veendumustega. Võrdne kohtlemine ei tähenda aga seda, et kõiki sarnaselt kohelda tuleks, vastupidi – inimesi tuleb kohelda nende vajadustele vastavalt. Näiteks erivajadustega inimesi ei saa ega tohi kohelda täpselt samamoodi nagu terviserikketa inimesi. Neile tuleb luua sobilikud tingimused elamiseks, töötamiseks ja õppimiseks ning need võivad erineda terviserikketa inimestele loodud tingimustest.

Ebavõrdne kohtlemine ehk diskrimineerimine on nii era- kui ka avalikus sektoris seadusega keelatud. Naiste ja meeste võrdse kohtlemise tagamiseks on kehtestatud soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus, mis kaitsevad nii mehi kui ka naisi ebavõrdse kohtlemise eest. 

Kõnealused seadused kaitsevad inimesi halvema kohtlemise eest, mille põhjuseks või ajendiks on mõni inimesega seotud tunnus, näiteks sugu või rahvus. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi on tunnuseks inimese sugu, sealhulgas rasedus, sünnitamine, lapsevanemaks olemine, perekondlike kohustuste täitmine ning muud soolise kuuluvusega seotud asjaolud. Võrdse kohtlemise seaduse järgi on diskrimineerimistunnusteks rahvus (etniline kuuluvus), nahavärvus, usutunnistus, veendumused, vanus, puue ja seksuaalne sättumus. 

Nende seaduste eesmärgiks on kaitsta vähemusgruppe ning nendesse kuuluvaid inimesi seaduses nimetatud eluvaldkondades ja olukordades.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuded kehtivad pea kõigis eluvaldkondades, välja arvatud mõningad erandid, nagu pere, eraelu ja registrisse kantud usuühendustega seotud olukorrad. Töösuhtes on lisaks keelatud inimesi kohelda ebasoodsamalt perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi, töötajate huvide esindamise, töötajate ühingusse kuulumise, keeleoskuse ning kaitseväekohustuse täitmise tõttu.

Mõlemad seadused kehtestavad võrdse kohtlemise kohustuse ehk teisisõnu ei tohi seaduses loetletud tunnustega (st sugu, rahvus jne) seoses kedagi ebavõrdselt kohelda. Võrdne kohtlemine tähendab ebavõrdse kohtlemise puudumist.

Käesolev selgitus ei ole õigusabi konkreetses asjas. Seetõttu, kui tunned, et sind on ebavõrdselt koheldud, aga sa ei leidnud sellest artiklist oma probleemile lahendust või sul tekkis küsimus, siis pöördu võrdõigusvoliniku poole meiliaadressil [email protected] või numbril +372 626 9059. Voliniku poole pöördumisel tagatakse pöörduja anonüümsus.