Võta meiega ühendust

§ 3. Võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimine

• (2) Diskrimineerimine on otsene, kui käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel koheldakse ühte isikut halvemini kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras.
• (4) Diskrimineerimine on kaudne, kui näiliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab isikud käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui sättel, kriteeriumil või taval on objektiivne õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. 
• (6) Diskrimineerivaks peetakse ka sellist tegevust, kui isikut koheldakse teistest halvemini või talle kaasnevad negatiivsed tagajärjed seetõttu, et ta on esitanud kaebuse diskrimineerimise kohta või toetanud isikut, kes on esitanud sellise kaebuse.
   

Võrdõigusvoliniku poole võib pöörduda igaüks, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud tema soo, rahvuse, nahavärvuse, usundi, veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu. Voliniku pädevus on määratletud soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seadusega. Seega ei saa volinik tegeleda pöördumistega ega aidata küsimustes, mis ei ole seadusega ette kirjutatud. Näiteks kui kahtlustad, et sind on diskrimineeritud mõnel muul põhjusel (nt sõbrasuhted või välimus), ei saa volinik aidata.
Pane tähele! Mitmete küsimuste osas ei saa aidata võrdsete võimaluste volinik, kuid nendes küsimustes saavad Sind aidata teised institutsioonid.

Järgmistes küsimustes ei saa volinik aidata, pöörduma peaks viidatud asutuse poole:

• Volinik ei anna arvamust diskrimineerimise toimumise kohta, kui menetlust on alustanud või selle läbi viinud õiguskantsler, töövaidluskomisjon või kohus. Kui volinik on samas küsimuses juba arvamuse andnud, siis uut arvamust ei anta.
• Kui sind häirib soolisi stereotüüpe kasutav või ühte sugupoolt halvustav või alandav reklaam, tuleb pöörduda Tarbijakaitseametisse http://www.tarbijakaitseamet.ee/et.
• Ajakirjanduses ja meedias kirjutatu kohta saab esitada avalduse Pressinõukogusse http://www.eall.ee/pressinoukogu/kuidas_esitada_kaebust.html. Volinikul puudub võimalus korrale kutsuda ajakirjanikku või arvamuse avaldajat, kes halvustab ühte sugupoolt või vähemuste esindajaid.
• Avalikes debattides, trükisõnas või mujal välja öeldud halvustavate seisukohtade puhul vähemuste, naiste või meeste kohta saab pöörduda kas seisukoha väljendaja või seisukoha vahendaja poole. Sõna- ja mõttevabadus on põhiõigused, volinikul puuduvad volitused inimeste seisukohti kritiseerida. Kui tegemist on vihakõnega (rassistlikud, antisemitistlikud või homofoobsed väljaütlemised), tuleb pöörduda politseisse. Eesti LGBT Ühing http://www.lgbt.ee/ kogub samuti informatsiooni ning vihjeid vihakõnede ja -kuritegude kohta.
• Kui sinu suhtes on kasutatud seksuaalset vägivalda, tuleb esitada kaebus politseile https://www.politsei.ee/ või tel 112.
• Kui sind kiusatakse töökohal ning see ei ole seotud sinu soo, lapsevanemaks olemise, rahvuse, vanuse, puude või muu võrdse kohtlemise seadusega kaitstud tunnusega, tuleks kõigepealt rääkida Tööinspektsiooni (http://www.ti.ee/) juristiga. Töövaidlusi lahendavad töövaidluskomisjonid.
• Abielu lahutamise, vara jagamise ning laste hooldusõiguse ja elatise maksmise küsimused ei ole voliniku pädevuses. Vaidlused lahendatakse tsiviilkorras kohtus http://www.kohus.ee/.
• MTÜ Lastekaitse Liit http://www.lastekaitseliit.ee/vajad-abi/ koostöös Eesti Advokatuuriga nõustab perekonnaõigust puudutavates küsimustes. Nõustamisele pääseb eelregistreerimisega telefonil 631 1128.
• Lähisuhtevägivallaga seotud kaebustega tuleks kindlasti pöörduda politseisse https://www.politsei.ee/. Kuriteo ja vägivalla ohvreid ja nende lähedasi nõustab ööpäevaringselt ohvriabi telefon 116 006 ja http://www.palunabi.ee/.
• Kui avalikule rajatisele või hoonesse ei pääse liikumispuudega inimene, tuleks pöörduda linna- või vallavalitsusse või Tehnilise Järelvalve Ameti http://www.tja.ee/ poole.
• Kui leiate, et ametnik, avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik või ametiasutus rikub sinu põhiseaduslikke vabadusi või õigusi, kohtleb sind seaduse või hea halduse tava vastaselt (näiteks on ebaviisakas, ebaõiglane, viivitab vastamisega või on jätnud vastamata, annab puudulikku teavet või valeteavet), saate pöörduda õiguskantsleri http://oiguskantsler.ee/ poole avaldusega asutuse või ametniku tegevuse kontrollimiseks.
• Vangid saavad oma õigusi kaitsta vaidemenetluses http://www.vangla.ee/49628. Kui vaidlustatakse otsust või toimingut, mille tegi vanglatöötaja, tuleb pöörduda vangla juhtkonna poole. Kui otsuse või toimingu on teinud või jätnud tegemata vangla direktor, tuleb pöörduda Justiitsministeeriumisse. Alles pärast vaidemenetluse läbimist on vangil õigus pöörduda halduskohtusse.

Küll aga saab võrdsete võimaluste volinik sind aidata küsimustes, mille leiad siit.

Tõenditeks võivad olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus.

Seletus on vastus küsimusele, miks ja kuidas leidis aset teid diskrimineeriv konkreetne sündmus kirjalikus vormis.

Dokumentaalne tõend on kirjalikus vormis, foto-, heli- või videoformaadis taasesitamist võimaldav tõend, mille sisu omab tõendamisel olulist tähendust

Asitõend on ese või asi, mida kasutatakse menetluses diskrimineerimise tõendamiseks.

Eksperdiarvamus on tõendamisel tähtsa asjaolu kohta eriala asjatundja poolt tehtud ja ekspertiisiaktis väljendatud järeldus.

Voliniku poole pöördujad jäävad anonüümseks. Teie andmeid kasutatakse kui delikaatseid isikuandmeid ainult teie avalduse menetlemisel. Kui me diskrimineerimisjuhtumi menetlemisel soovime teie andmeid avaldada, küsime teilt igakordselt luba.

Teil on õigus keelduda oma andmete avaldamisest. Kui me soovitame teile pöördumist mõne teise ametkonna või organisatsiooni poole, küsime me teilt igakordselt luba teie andmete edastamiseks.